Nimepäev on kalendris kindlale eesnimele määratud päev, mida peetakse Eestis, Soomes (nimipäivä) ja Rootsis (namnsdag). Soome nimepäevade loendeid haldab Helsingi Ülikool ja Rootsi oma Rootsi Akadeemia. Nimepäeva tähistatakse tagasihoidlikumalt kui sünnipäeva: õnnitlus, kohv ja kook, vahel ka väike kingitus, mis jääb kasutusse kauemaks kui üheks päevaks.
Mis on nimepäev ja kust see komme pärineb?
Nimepäev on päev, mil eesnimi on kalendris kirjas, ja iga selle nime kandja võib seda tähistada. Komme pärineb keskaegsest kirikukalendrist, kus igal päeval austati mõnda pühakut. Sajandite jooksul lisandusid pühakute nimede kõrvale ja asendasid neid sageli nimed, mida inimesed oma lastele tegelikult panevad. Tänapäeval vaadatakse loendeid korrapäraselt üle, et levinud uuematel nimedel oleks oma päev. Mõned vanad seosed on alles: Rootsis kuulub 13. detsember Luciale ja 18. mai Erikule. Suurele osale Euroopast on see mõte võõras, mistõttu külalised ja uued kolleegid on sageli üllatunud, kui kontoris ilmub lauale kook kellelegi, kellel pole sünnipäev.
Kuidas nimepäevi Eestis peetakse?
Eestis on nimepäevad kirjas trükitud kalendrites ja mitmes veebipõhises nimepäevade kalendris, kuid loendid erinevad allikati veidi, seega tasub kontrollida rohkem kui üht. Kommet peetakse vaiksemalt kui Soomes. Tavaline on õnnitlus, lilled või maiustused. Mõnes töökohas toob nimepäeva pidaja ise kolleegidele kooki, mitte vastupidi. Ka Leedus on nimepäevadel (vardadieniai) oma pikk traditsioon, nii et komme on tuttav kogu Baltikumis.
Kuidas nimepäevad Soomes toimivad?
Soomes on nimepäevad trükitud almanahhis ning enamikus seina- ja lauakalendrites, ja loendeid haldab Helsingi Ülikooli almanahhibüroo. Eraldi loendid on soomekeelsetele nimedele, Soomes kasutatavatele rootsikeelsetele nimedele ja õigeusu nimedele. Soome ja soomerootsi loend on olnud eraldi alates 1929. aastast ning neid uuendatakse nüüd iga viie aasta järel; viimane uuendus võeti kasutusele 2025. aastal. Soomekeelne nimi vajab loendisse pääsemiseks vähemalt 500 kandjat, soomerootsi nimi vähemalt 50, mis peegeldab rootsikeelse elanikkonna väiksemat arvu. Soomes pannakse nimepäevi laialt tähele: pere, sõbrad ja kolleegid õnnitlevad ning paljud tähistavad päeva kohvi ja millegi magusaga.
Kuidas nimepäevad Rootsis toimivad?
Rootsis haldab almanahhides avaldatavat nimeloendit Rootsi Akadeemia koos väikese institutsioonide komisjoniga ning praegune loend põhineb 2001. aastal kasutusele võetud versioonil. Selles on umbes 600 nime ja ühel päeval on kõige rohkem kaks nime. Päev on kergem kui sünnipäev: „grattis på namnsdagen“, kaart, lilled või tööl jagatud kook. Kuna Rootsi ja soomerootsi loend koostatakse eraldi, võib sama nimi langeda Stockholmis teisele kuupäevale kui Helsingis. Vaata kalendrit selle riigi järgi, kus inimene elab.
Eesti. Kohalik sõna: nimepäev. Kes loendit peab: Trükitud kalendrid ja veebiloendid, mis erinevad veidi. Kuidas tavaliselt tähistatakse: Õnnitlus, lilled või maiustused.
Soome. Kohalik sõna: nimipäivä (soome), namnsdag (rootsi). Kes loendit peab: Helsingi Ülikooli almanahhibüroo, uuendus iga viie aasta järel. Kuidas tavaliselt tähistatakse: Õnnitlus, kohv ja midagi magusat, väike kingitus.
Rootsi. Kohalik sõna: namnsdag. Kes loendit peab: Rootsi Akadeemia, loend põhineb 2001. aasta versioonil. Kuidas tavaliselt tähistatakse: Õnnitlus, kaart, lilled, kook tööl.
Milline on hea nimepäevakingitus?
Hea nimepäevakingitus on väike, kasulik ja valitud just sellele inimesele: midagi, mida ta kasutab terve hooaja, mitte ei hoia sahtlis. Sündmus on sünnipäevast väiksem ning kallis kink võib jätta saajale tunde, et ta on võlgu. Sobivad näiteks:
Poolpikad alpaka sokid Alpakalt: 44% alpakat, tugevdatud kand ja varvas, suurused 34 kuni 45. Disainitud Eestis ja kootud Peruus.
Ühevärviline beebialpaka sall, 30 × 200 cm ja piisavalt pikk, et kaks korda ümber kaela keerata. Vaata alpaka sallide valikut.
Vildist sussid Omakingilt, Eesti perekondlikust jalatsitöökojast, mis tegutseb aastast 1927. Halla vildist sussid on lahtise kannaga ja pestavad 30 °C juures; rohkem mudeleid on lehel villased sussid.
Lilled või saiakesed, kui inimest nii hästi ei tunne.
Rohkem väikeseid esemeid on koondatud aksessuaaride alla. Tarne on Eestisse, Lätti ja Leetu tasuta iga tellimuse puhul ning mujale Euroopa Liitu tasuta üle 150 € tellimustele.
Kuidas soovida head nimepäeva ja mis on hea tava?
Õnnitlus on lühike: eesti keeles „palju õnne nimepäevaks“, soome keeles „hyvää nimipäivää“ ja rootsi keeles „grattis på namnsdagen“. Õnnitlust oodatakse, kingitus on meeldiv üllatus, mitte kohustus. Ütle see võimalusel samal päeval ja kui saadad midagi postiga, ajasta see kohale jõudma kuupäeva lähedale. Otsi nimi esmalt õigest kalendrist, eriti kui tegu on Soome rootsikeelse inimesega. Piirkonna laiemate tavade kohta loe artiklist kinkimise etikett Eestis, Soomes ja Rootsis ning ideid saaja järgi leiad põhjamaisest kingijuhendist.
